Suusaliidu juht Kristjan Koll julgustab: leidke rõõm liikumisest ja väikestest võitudest!

Uudishimu suusatamise vastu on lastel suur, mida tõestab Eesti Suusaliidu Suusabussi projekti edukus. “Hooaja jooksul jõuavad meie kahe bussi treenerid suusatamise esmaõppega 5000-6000 lapseni ning suur hulk huvilisi peab jääma ootama uut talve. Bussid külastavad nii õppeasutusi kui erinevaid üritusi, sel aastal on Suusabussi lõbus tund ka Estoloppeti maratonide lasteprogrammis,“ tutvustab Koll.

„Lapsed ei taha võistelda, kuigi treenida meeldib neile väga,” väidab ta, “selle taga on ka psühholoogilised tegurid – ei taheta kogeda pettumust või vahetult kellegi teise seatud nii-öelda lati alt läbi jooksmist. Lastega tegelevate psühholoogide sõnul on laiem trend selles suunas, et noortel on saavutamise ees hirm ja see pole ainult spordis.”

Kui Kristjan Koll ise 2008. aastal vanuseklassis M13 võistlemisega alustas, siis oli koos temaga stardis pea 80 suusatajat. „Statistika räägib, et osalejaid oli murdmaasuusatamise noortesarjas 600-700 ringis. Täna on neid keskmiselt veidi üle 350 ja peame tublisti pingutama, et seda arvu kasvatada. Pikaajaline eesmärk on suusarajal võistlemas näha 450-500 last,“ räägib ta ja lisab, et treeningklubide hingekirjas on murdmaasuusatamise trennis läbi aastate olnud stabiilselt 1100-1400 last.

Spordi juurde läbi mängu ühiste kogemuste

Suusaliidu tegevjuht leiab, et lapsi aitab aktiivse liikumise juurde meelitada vahetu kogemus ja mänguline lähenemine. „Kui võtame selle sama Suusabussi projektigi, siis mäng, eakaaslastega koos suusatamine ning vanemate tunnustus on siin võtmetähtsusega teguriteks. Suurtele ja paremate oskustega noortele saavad lähedased olla ise eeskujuks ja võtta nad kaasa kasvõi poolmaratonile, mida koos läbida. Elamused on garanteeritud ja saadud koht pole ju sel hetkel enam oluline. Võimalik, et sealt annab jõuda ka järgmise sammuni, kus noor julgeb ja soovib end ise mõnel mõõduvõtul proovile panna.“

Detailides peitub võlu

Tema ise leiab, et spordi nautimiseks tuleb õppida protsessi nautima. „Õpid seadma väikeseid ja suuri eesmärke, võrdlust käib vaid iseendaga. Kas ma täna tegin midagi paremini? Kas ma paari kuu pärast suudan juba rohkem? Mulle on sport õpetanud, et mitte miski ei juhtu üleöö. Selleks, et midagi järjepidevalt teha, pead leidma protsessist need asjad, mis sulle meeldivad ja neid hetki tuleb osata nii näha kui väärtustada. Tähtis on osata kogeda ka väiksemat sorti võidurõõmu,“ arutleb ta.

Sport on Kristjan Kollile eluks kaasa andnud mitmeid olulisi põhimõtteid. „Kõik, mida ma teen, on tähtis mulle endale. Ma ei vali eriala, et mu vanemad saaksid minu üle uhkust tunda. Tean, et millegi saavutamiseks tuleb näha vaeva ja suusasport on õpetanud mulle mitte alla andma. Jah, mul on unistused, mille poole püüdlen, aga kui need ei täitu, siis tuleb olla enda vastu aus ja teha järeldused. Võistluste kontekstis saan samamoodi analüüsida, millises kurvis ma eksisin või mis hetkel need paar lisatõuget tegemata jäid.“

Sport liidab ja innustab!

Maratonidel osalevatele täiskasvanutele soovitab Kristjan Koll keskenduda iseendale ja leida näha rõõmu väikestes asjades. „Kui sul on raske hetk ja näed kõrval naabrimeest või täiesti võõrast inimest, kellel on sama kogemus, aga kes sind ergutab, siis võib koos olla lihtsam kulgeda. Järgmisel sündmusel on juba äge trehvata. Estoloppeti suusasõit ei ole maailmakarikasari, see on koht, kuhu minna koos ägedat laupäeva veetma, kust leida mõttekaaslasi ja innustust igapäevase aktiivse liikumisega jätkamiseks. Ühised elamused liidavad ning see seob sportlaste kogukonda ka laiemalt. Ainult see loeb!“